Meie uus noorsootöötaja Pääskülas – Helin
Teisipäev, 27. jaan. 2026
Pääsküla noortekeskuse meeskonnaga on liitunud ka Helin. Järgnevas vestluses avab ta oma teekonda noorsootöös ning jagab mõtteid ja kogemusi, mis on toonud ta just siia – ruumi, kus kohtuvad kohalolu, kogukond ja noorte osalus.
1. Kes sa oled ja mis tõi sind meie tiimi?
Olen Helin. Mu nimi tähendab helisemist ja mulle meeldib mõelda, et minu kohalolu loob pigem kaja ja vajadusel ka edasiviivat müra. Samas leian üha enam, et seal, kus müra puudub, tekib vähemalt kaja ja leian iga aastaga aina rohkem, et see täitsa hästi sobitub minu olemusega: märgata, kuulata, hoida ruumi, lasta figuuri asemel kanda tähendust kohaolul ja mõjul.
Mind tõi Nõmme Vaba Aja Keskusesse soov töötada keskkonnas, kus väärtustatakse kogukondlikkust, avatud noorsootööd ja noorte päris osalust. Nõmme on alati kõnetanud mind oma rahuliku rütmi, loodusläheduse ja võimalustega luua inimestele ruumi, mis ei suru, vaid kutsub.
Olen oma senises töös liikunud huvihariduse, noorsootöö ja kogukonnatöö ristumiskohas ning otsinud teadlikult organisatsiooni, kus need valdkonnad ei oleks vastandatud, vaid võiksid teineteist täiendada. Nõmme Vaba Aja Keskuses näen võimalust siduda loovus, mitteformaalne õppimine ja noorte igapäevane kohalolu ühtseks tervikuks.
Samuti tõi mind siia soov panustada meeskonda ja kogukonda, kus väärtustatakse usaldust, läbipaistvust ja professionaalset autonoomiat. Usun, et just sellises keskkonnas saan olla noortele päriselt olemas, sealhulgas mitte teha nende eest, vaid käia nendega koos.
2. Millega tegelesid enne meiega liitumist?
Olen töötanud tantsuõpetaja, noorsootöötaja ja kogukonnajuhina ning tegutsenud paralleelselt digiturunduse, kommunikatsiooni, loov- ja sotsiaalprojektide ning ettevõtlusega. Need rollid on viinud mind väga erinevatesse formaatidesse – alates tundide andmisest ja töötubadest kuni interaktiivsete lavastuste, koolituste, festivalide ja laagrite korraldamiseni ning (muusika)videote ja lühifilmide loomiseni. Samuti olen olnud rahvusvaheliste noorte ja vabatahtlike tuutor, praktikajuhendaja ning laagri kasvataja.
Suur osa sellest tööst on olnud eri valdkondi ühendavate hübriidlahenduste loomine — protsessid, mis sünnivad ideest, kasvavad meeskonnaks ning jõuavad elluviimise ja mõju hindamiseni koostöös (vähem või rohkem) kohalike omavalitsuste, asutuste ja ettevõtetega. Iga tegevus on omaette iseseisev tervik, kuid samal ajal osa laiemast visioonist ja suunast ning minu jaoks ka laiemast elukutsumusest.
Minu pikim ja järjepidevaim töökogemus on kujunenud huvihariduse ja noorsootöö (pinge)väljas. Mind huvitab sügavuti küsimus nende rollist tänases neoliberaalses hariduspoliitikas: kus on koht vaimsusel, kutsumusel ja eneseleidmisel maailmas, mis rõhutab mõõdetavust, õppiväljundeid ja kiiret tööturule sobitumist? Just see pinge on olnud minu töö ja mõtlemise üks keskseid liikumapanevaid jõude.
Lisaks olen kirjutanud luulet (suures osas seni sahtlisse), vajaduspõhiselt artikleid ning kasutanud teadlikult filmikeelt noorsootöö ja kogukonnatöö nähtavaks tegemisel – olgu selleks reklaamvideod, järelfilmid, lavastatud lühifilmid või õpetus- ja refleksioonivideod. Usun, et info ülekülluse ajastul ei ole küsimus ainult sisus, vaid selles, kuidas, kellele ja millisel viisil see kohale jõuab.
3. Mis sind noortevaldkonna, noorsootöö või meie asutuse juures kõige enam köidab?
Noortevaldkond köidab mind oma päris-elulisuse ja mitmekesisusega. See on toitainerikas ja laia ampluaaga pinnas, kus kohtuvad väga erinevad distsipliinid, inimesed ja lood. Noorsootöö on minu jaoks ruum, kus saab päriselt mõjutada inimese elukaart: toetada iseseisvust, kuuluvustunnet, sisemist kompassi ja enesekindlust. See on sotsiaalse mõjuga töö ja minu jaoks suure tähega Suur Auasi.
Mind paelub ka noorsootöö ja huvihariduse holistiline olemus: väärtusruum, hoiakud, käitumisnormid ja paindlikkus. See teeb valdkonna ühiskondlikult raskesti hoomatavaks, kuid samas annab tohutu potentsiaali õppimiseks, kohanemiseks ja tähenduse loomiseks.
Just selles asutuses kõnetas mind võimalus ja potentsiaal eesmärgipärasuse ja inimlikkus kohtumisele. Olen kogenud, et parim töö noortega sünnib keskkonnas, kus on selge suund ja vastutus, kuid samal ajal ruumi mõtlemiseks, õppimiseks ja päris inimeseks jäämiseks (nii noortel kui ka töötajatel). Samuti näen siin võimalust kasvada koos meeskonnaga ja süveneda kogukondlikku mõõtmesse.
4. Üks fun fact sinu kohta?
Ma ei karda sügavust ega ebamugavust, vaid need on minu jaoks kasvukohad. Usun ka, et kui konfliktideni pole jõutud, ei ole sageli piisavalt sügavuti mindud.
5. Milline on sinu roll meie tiimis ja mida loodad saavutada?
Näen oma rolli tiimis dünaamilisena, suunaga sidususe ja tähenduse poole. Olen inimesekeskne ja süsteemselt mõtlev noorsootöötaja, kelle töö keskmes on noorte autonoomia ja heaolu, loovus ja osalus, usalduslikud suhted ning selged, kuid paindlikud struktuurid. Mulle on oluline väärtuspõhine, turvaline ja koostöine keskkond, sest just selles raamistikus saan anda oma parima. Avatus, ausus ja autentsus ei ole minu jaoks pelgalt tööpõhimõtted, vaid elu ja professionaalse tegutsemise vundament.
Noorsootöös on minu jaoks kõige olulisem hoida ruumi, kus noor kogeb väärtust, mitte pelgalt väärtustamist. Noorsootöö keskkond peab olema turvaline, kvaliteetne ja mitmekesine ning lähtuma nii eetika põhiteesidest kui ka õigusruumist.. Avatud noorsootöötajana hõlmab minu roll noorte ja kogukonna huvide ning vajaduste kaardistamist, õppimist soodustava ja turvalise keskkonna loomist, noorte osaluse ja omaalgatuse toetamist ning võrgustikutööd nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Igapäevases töös tähendab see tegevuste planeerimist ja elluviimist vastavalt olemasolevatele ressurssidele, dokumentide ja tegevuskavade koostamist, riskide ja turvalisuse arvestamist ning mõju ja kvaliteedi järjepidevat hindamist.
Kõige selle kõrval on minu esmane ülesanne olla noore jaoks olemas, austades tema omapära, väärtusi, hoiakuid ja vajadusi. Pean oluliseks, et eelplaneeritud tegevuste kõrval oleks igas päevas ruumi autentseks vastastikuseks kontaktiks ja vastutuse jagamiseks. Just sellises keskkonnas on noored valmis oma võimu praktiseerima. Pakkumised peavad olema noorte jaoks väärtuslikud siin ja praegu, nende enda terminitel, mitte lubadusena tulevikuks. Mina näen noortekeskust strateegilise „kolmanda kohana“ — mitte lihtsalt maja või tegevuste kogumina, vaid paigana, kus on võimalus lisaks tarbimisele ka kuuluda, luua ja kasvada.
6. Seni kõige meeldejäävam kogemus Eestis / uues töökohas?
Tagasi vaadates ja reflekteerides olen mõistnud, et kõige eredamad ja kandvamad hetked sünnivad sageli väikeste asjade sümbioosist. Nende tegelik tähendus ei avaldu alati kohe, vaid kasvab ja selgineb ajas.
Minu jaoks on seni kõige meeldejäävamad kinnitused olnud noorte usaldus ja valmisolek jagada isiklikke teemasid, oma edusamme, kavatsusi ja igapäevaseid kogemusi, aga ka muresid ja rahulolematust. See usaldus on kaudne, kuid väga selge tunnustus.
Meeldejäävad on ka hetked, kus noor usaldab õppimisprotsessi. Näiteks olukorrad, kus olen ise olnud alles õppija rollis ning saanud siiski anda noorele edasi midagi kasulikku. Silmaga nähtav edasiminek ja rõõm õppimisest kinnitavad, et õpetamine ei eelda alati valmis ekspertiisi, vaid kohalolu, tähelepanu ja julgust koos katsetada. Just see vastastikune liikumine, kus mõlemad pooled kasvavad, on minu jaoks noorsootöö üks kõige väärtuslikumaid tahke.
7. Mida naudid vabal ajal?
Naudin vabal ajal aja maha võtmist – looduses hulkumist, liikumist eri vormides, lugemist ning iseendaga kontakti hoidmist ilma väliste mõjutajateta. Sageli leiab mind iPadi (minu eelistatud märkmiku), kaamera või helisalvestajaga ideid püüdmas ja üles tähendamas. Väljastpoolt vaadates peitub selle võlu lihtsuses; seestpoolt aga toimub pidev ja mänguline sisemaailma liikumine.
8. Millise nõuande annaksid iseendale esimesel tööpäeval või kandideerimise hetkel?
Astu uksest sisse nagu juba kuuluksid sinna. Õpi tundma iseennast, sest see on parim orientiir koostööks. Ole avastav ja lase end avastada. Ja viimaks küsi alati: miks ma seda teen?
