Valdeku noortekeskus

Iga aasta 10. oktoobril tähistatakse Maailma Vaimse Tervise Föderatsiooni (WFMH) algatusel ülemaailmset vaimse tervise päeva, mille eesmärk on inimeste teavitamine vaimse tervise olemusest ja selle säilitamise võimalustest. Loodetakse, et teadlikkuse tõusuga kaasneb inimeste oskustepagasi täienemine, et vältida vaimse tervise probleemide teket ja juba olemasolevate vaimse tervise probleemidega hakkama saada.
Noorsootöötaja Kerttul täitus sel sügisel Valdekus kaks aastat ja selle aja jooksul on ta toonud noorteni vaimse tervise nippe, kokandustöötubasid, olnud välisvabatahtliku tuutoriks ja teinud iga päev midagi selleks, et Valdeku Noortekeskus oleks tore ja kodune koht, kuhu tulla. Lisaks töötamisele õpib Kerttu viimast aastat Tallinna Ülikoolis noorsootööd. 

Milline on sinu taust ja koolitused?

Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli bakalaureusetasemel inglise keele ja kultuuri erialal ning hetkel läbin samas ülikoolis noorsootöö rakenduskõrghariduse viimase aasta kadalippu. Noorsootööni Valdeku noortekeskuses tõi elu mind läbi juhuste – mingil hetkel tekkis mitu valdkonnas tegutsevat kontakti, kes nägid minus potentsiaali ja sellele teele suunasid. Kuna olen ise eluaeg ümber Nõmme elanud, tundus loogiline ka oma noorsootöötaja karjääri siin alustada.

Oma kahe noorsootöötaja aasta jooksul olen osalenud hulgaliselt erinevatel koolitustel – enamus neist tänu Eesti Noorsootöötajate Kogule. Kõige meeldejäävamaks ja õpetlikumaks neist pean märtsis toimunud talvekooli, mis keskendus LGBT+ teemadele.

Vaimse tervise teemadel olen läbinud MTÜ Peaasjad vaimse tervise esmaabi koolituse ning Eesti Noorsootöötajate Kogu korraldatud koolitusprogrammi Koolirõõmu vahetunnid.
Kuigi ametlikke koolitusi vaimse tervise vallas väga palju ette näidata ei ole, on see teema, mille vastu olen ise alati huvi tundnud. Just seetõttu olen ennast ise palju harinud, abiks teemakirjandus, taskuhäälingud ja filmid ning valdkonnas tegutsevad isikud sotsiaalmeediast.

Miks on vaimse tervise teema sinu jaoks oluline ja miks sa tahad sellega tegeleda?

Vaimse tervise teemat pean enda südameasjaks seetõttu, et kuigi vaimne tervis meil kõigil olemas on, näen pidevalt, kui vähe me tegelikult oma igapäevaelus ja -töös sellele tähelepanu pöörame. Mingites ringkondades on vaimne tervis siiani lausa tabuteema, mille teadvustamine on aktuaalne ainult nõrkadel „lumehelbekestel“, kes eluga muudmoodi hakkama ei oska saada. Kuigi tahaksin väita, et noorsootöös on lood paremini – noorsootöötajad ja noored on teadlikumad, oskavad ja tahavad nendel teemadel avalikult arutleda ja muredega tegeleda – näen kahjuks siiski ka meie valdkonnas hetki, kus murega jäädakse üksinda.

Hiljuti avaldatud Eryica (European Youth Information and Counselling Agency) projekti „YIMinds“ raportist selgub, et alates 2020. aastast on 73,1% noorteinfoga tegelevatest töötajatest saanud noortelt varasemast rohkem vaimse tervise teemalisi küsimusi, samas kui ainult kolmandikul vastanutest oli oma ametikohas paika seatud süsteem, kuidas noorte vaimse tervise murede ilmnemisel käituda. See statistika näitab, et probleem on päris ja sellega on vaja tegeleda, sest meie noorsootöötajatena oleme tihti esimene kontakt noorele oma muredega silmitsi seismisel.

Kui tahta siinkohal aga fookus liigutada noortelt noorsootöötajatele endale, on olukord veelgi kurvem. 2023. aastal avaldatud uuringu “Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused” kohaselt selgub, et siiani puudus adekvaatne info noortevaldkonna töötingimuste ja -korralduse paljude aspektide kohta, seal hulgas näiteks noorsootöötajate läbipõlemine, vaimne tervis ja töötervishoid. Samas uuringust tuleneb, et tervelt 32% uuringus osalenud tööandjatest tunneb, et oma töötajate enesehoiu toetamine on nende jaoks üks keerulisemaid tööülesandeid. Samuti tuli välja, et suur osa intervjueeritud töötajatest ja tööandjatest ei osanud öelda, millised aspektid nende töös toetavad vaimse tervise edendamist ning kuidas tööandja oma töötajate vaimse tervise probleeme saaks ennetada või leevendada.

Millised on sinu kogemused noorte vaimse tervisega? Selle toetamisel?

Õnneks (või kahjuks) ei ole mul isiklikult olnud kokkupuudet ühegi väga tõsise juhtumiga, kuid olen olnud vaimseks toeks ja arutelupartneriks mitme noorega. Näen, et noore jaoks on kõige olulisem see, et oleks olemas usaldusväärne ja hinnangutevaba inimene, kellega ta saab rääkida – oskus mingit otsest abi anda on siinjuures isegi teisejärguline, sest tihti piisab lihtsalt ära kuulamisest ja olemas olemisest.

Siiski leian, et iga noortega tegelev isik (ja miks mitte kõik inimesed ka teistest eluvaldkondadest) võiksid ja peaksid läbima mingisuguse vaimse tervise esmaabi käsitleva koolituse. Omaltpoolt julgen selleks kahe käega soovitada eelmainitud MTÜ Peaasjad poolt läbiviidavad programmi.

Me kõik ei pea olema vaimse tervise spetsialistid (oleme ausad – noorsootöötajatena oleme niigi Hunt Kriimsilmad, kellel tihti üheksast ametist veel paarkümmend rohkemgi), kuid me kõik saame endast anda parima, et omada oskust kuulata, märgata, hoolida ja vajadusel sekkuda.

Millal saab sinuga vaimse tervise teemadel rääkida?

Minuga saab vaimse tervise teemadel (või ka ükskõik mis muul teemal) jutustada esmaspäevast reedeni kella 13st 19ni Valdeku noortekeskuses. Kuna vahepeal käin aga ka koolis, puhkan ja hoian ennast, võib mulle kirjutada ka Facebookis Noorsootöötaja Kerttu Valdeku NK kontole – kui kohe hetkega sealt vastust ei saa, siis luban, et ühel hetkel ikkagi vastan ja olen Sinu jaoks olemas täpselt nii hästi kui oskan!

Vaimse tervise teemal soovitan:

Peaasi.ee veebileht